Sõbrants

Mu väike armas mömm...

Natuke ülevõlli südameid ka ikka

Age&Co

Mul on väga hea meel, kui leitakse tee minu juurde - selles võtmes siis, et olen fotograaf. Veel vahvam on siis, kui minu juurde leiab tee minu kunagine klassiõde keskkoolist, kellega olime vahepeal ninapidi koos.

Agel on suur pere - elukaaslane, väga vahva ja asjalik tütar Annette, kuldne retriiver Jamie ja see kord koju jäänud kassid. Nii vahva. Ma loodan ka, et minul on kunagi sama suur pere, kui mitte suurem ;)

Pikka pidu polnudki, Age andis soovist teada, leidsime aja ja saime üllatavalt kiiresti hakkama - vaatamata sellele, et pereliikmeid oli palju ja mõtetestki puudust ei tulnud. Ma olin väga meeldivalt üllatunud, et ei peagi alati stuudios olema kindlasti 1,5-2h, et häid tulemusi saada, piisas ka tunnist ajast ja jäin tulemusega väga rahule.

Kaunis naine

Täna oli meil koolis võimalus pildistada Tamroni objektiividega kahte modelli, kes  sattusid meie ette tänu Penelopele - tema on juba Polütehnikumis fotograafia eriala lõpetanud.

Pildistasime nii päikesevalgusega kui ka stuudios, ega seda päikest mitte miski üle trumpa, samas stuudios saab jälle teistmoodi ilusaid pilte.

Et üldse ilusaid pilte saada, aitab väga hästi pildistamisele kaasa hästi valitud riided ja tugev meik (minu jaoks tugev, sest et ma ise kasutan seda oluliselt vähem), et hiljem töötlusele liiga palju aega ei kuluks, ja ega vast kõike selle töötlusega korda ka teha ei saa. Nendel kindlasti veab, kellel nägu puuderkreemi ja muud petuvärki väga ei vaja.
Peale puuderdamise on minu meelest naisterahval väga tähtis silmameik. Silmad säravad vastu ja on elu täis, kui need meigiga esile tuua - teevad näost näo ;)

Modellideks olid Terje ja Anette.
Pildistamiseks kasutasin objektiivi Tamron 60mm f2

Oo, linna panoraam

Panoraami küll päris ei leia siit, aga linna natuke küll. Pirita ja lauluväljaku kant on mulle hea ligidal ning kui ilm on ilus ja tore, käime peiksiga seal jalutamas, või siis üksinda - aga kaksi on toredam :)

Täna, üle pika aja, tuli päike välja, bussipeatuses lasin päikesel enda põski paitada, nii hea soe oli.
Randa jõudes oli aga nii külm, et kaua vastu ei pidanudki, kohustuslikud ilupildid Tallinnast ja sooja tuppa peitu tagasi!

Kividele olid nii vahvad jääst tekid peale tõmmatud.

Perekond teiseltpoolt lahte

Enne mõnusat jõuluvaheaega käis mul stuudios Gerli koos oma elukaaslasega ja nende armsa pojaga.
Esimest korda pildistasin stuudios perekonda. Alguses oli väike poiss natuke ehmunud - no mina oleks ka, võõras tädi käib ja nunnutab ja pakub mänguasju ja ümberringi on palju tehnikat ja juhtmeid :) Aga ajapikku harjusime kõik ära ja asi läks libedamalt, nii hästi lausa, et kutt jooksis stuudios ringi ja mängis veidi peitust ja tagaajamist.

Buduaar - Kaja

Minul on tuttav Kaja, kes kaotab kaalu ning on selle üle väga uhke. Kes ei oleks, minu meelest on suurepärane oskus see, kui suudetakse olla järjepidev, jälgida, mida sööd, trenni teha. Kaja on endaga nüüd nii rahul, ta on ju suure töö ära teinud, et kippus stuudiosse pildistama - mina võtsin tema hea meelega vastu ning sain uue kogemuse. Pildistasin Kajat kaunis pesus ning ka mõned aktipildid saime.

See oli hoopis teistsugune pildistamine, kui niisama tuleme-stuudiosse-ja-poseerime-igatepidi. Kui naine on enda kehaga rahul ja ta paneb selga veel kauni-seksika pesu, siis möödub sessioon nii meeldivalt - kaunis pesu mõjub naistele väga hästi ning kui veel enda keha üle tuntakse rõõmu - my pleasure.

Tiiu

Suve lõpus käisin Tiiuga mina pildistamas (pildid tema blogis on siin), nüüd siis enne suure lume tulekut võtsime end kokku ja siis pildistasin mina Tiiut.

Õues on hea pildistada, valgus on mu lemmik ja taustadega saab mängida ja ei ole keeruline hoopealt midagi aksessuaariks haarata.

Tegelt oli õues juba täiesti külm, aga kui pildistamiseks läks, sattusime hoogu ja peale seda olin mina kodus angiinis.

19. detsember

Minu käest on mõnel korral küsitud, et mis kaamerat ma kasutan, et pildid hästi välja tulevad. Siis ma natuke muigan ja hea meelega parandan neid, et pildi teeb küll kaamera, aga sätte paika panen ju mina.

Siis ma mõtlesin juba edasi ja avastasin, et ohoo, ma pildistan manuali programmiga. See oli korraks nii lapselikult lahe tunne, sest veel suvel ma olin manuali nii vähe kasutanud ja olin kindel, et ma seda lähiajal kasutama ei hakka, et ainult programmid A ja vahel ka S. Aga näedsasiis, selgeks sain ja see on tegelikult nii lihtne. Natuke õpid tundma kaamerat ja neid paljusid numbreid, mida muuta saab ja pilt tuleb nagu naksti ;)

Tänan natuke ka oma peiksi (peiks on mu uus lemmiksõna). Hommikul kooli sõites ja lõunal koju tagasi tulles, võlus mind see mõnus auru-udu täis meri. Linna oli Pirita poolt otsast vaevu näha, ainult kõrgemad tornid vaatasid vastu. Niimoodi argipäeval kooli lipates mul kaamerat kaasas ei ole ja nagu ma olen, ühest kõrvast sisse, teisest välja - koju jõudes oli see ilus meri mul nagu naksti meelest pühitud. Mõtetes virisesin veel, et nii palju vaba ega, mis ma teha võiks. Siis aga mu peiks helistas ja ütles, et pean merd pildistama minema, et nii ilus. Teadsin, et ilus. Võtsin auto ja nagu naksti - käidud. Tore oli, ilus oli ka, külm oli ka, aga mis siis - ilu kaalus kõik üle ja lihtsalt oli uhke tunne, et viitsisin ennast toast välja ajada. 

Homme uitan veel koolis, pildistan natuke stuudios ja siis on vaheaeg. Nii vahva, mul ei ole ammu enam vaheaega olnud :)

Olge terved ja ärme virise, et külm on, soojem sellest ei hakka, lihtsalt teistel hakkab kõrvust kakivett jooksma ;)

Sõime peiksiga koos lõunat. Seda juhtub nii harva, kui me koos päeval kodus oleme ja see on nii mõnus. Mis siis, et mõlemad tuiskasime mööda tuba ringi omi asju asjatades, ikka on nii hea tunne, kui kallis on ligidal. Vahepeal kerge kallistus ja siis - soe kohv ja kuumad juustusaiad :)

Siin on minu väga armas ja vahva kursus. Ainult poolteist aastat veel ja siis juba lendame pesast välja - loodan, et selle aja peale kõik oskame lennata ja veel kõrgel ka ;)