Age&Co

Mul on väga hea meel, kui leitakse tee minu juurde - selles võtmes siis, et olen fotograaf. Veel vahvam on siis, kui minu juurde leiab tee minu kunagine klassiõde keskkoolist, kellega olime vahepeal ninapidi koos.

Agel on suur pere - elukaaslane, väga vahva ja asjalik tütar Annette, kuldne retriiver Jamie ja see kord koju jäänud kassid. Nii vahva. Ma loodan ka, et minul on kunagi sama suur pere, kui mitte suurem ;)

Pikka pidu polnudki, Age andis soovist teada, leidsime aja ja saime üllatavalt kiiresti hakkama - vaatamata sellele, et pereliikmeid oli palju ja mõtetestki puudust ei tulnud. Ma olin väga meeldivalt üllatunud, et ei peagi alati stuudios olema kindlasti 1,5-2h, et häid tulemusi saada, piisas ka tunnist ajast ja jäin tulemusega väga rahule.

Kaunis naine

Täna oli meil koolis võimalus pildistada Tamroni objektiividega kahte modelli, kes  sattusid meie ette tänu Penelopele - tema on juba Polütehnikumis fotograafia eriala lõpetanud.

Pildistasime nii päikesevalgusega kui ka stuudios, ega seda päikest mitte miski üle trumpa, samas stuudios saab jälle teistmoodi ilusaid pilte.

Et üldse ilusaid pilte saada, aitab väga hästi pildistamisele kaasa hästi valitud riided ja tugev meik (minu jaoks tugev, sest et ma ise kasutan seda oluliselt vähem), et hiljem töötlusele liiga palju aega ei kuluks, ja ega vast kõike selle töötlusega korda ka teha ei saa. Nendel kindlasti veab, kellel nägu puuderkreemi ja muud petuvärki väga ei vaja.
Peale puuderdamise on minu meelest naisterahval väga tähtis silmameik. Silmad säravad vastu ja on elu täis, kui need meigiga esile tuua - teevad näost näo ;)

Modellideks olid Terje ja Anette.
Pildistamiseks kasutasin objektiivi Tamron 60mm f2

Välk

Varem mul ei liikunud ükski närv, kui juttu oli lisavälkudest ja hiljem ka saatjatest, et oleks rohkem võimalusi, kuhu ja kust välk suunata. Nagu ikka, närv ei liikunud, sest ma ei tundnud asja. Aga siis kui ise käed külge paned ja teed midagi, vot siis hakkavad need närvikesed küll liikuma ja nüüd juba tahaks endalegi ühte väikest välku ja saatjaid ja vihmavari (või softbox) oleks ka täiesti tore asi seal juures. 

Natuke telgitagust, õige fotograaf viskab üks kõik kus pikali, peaasi, et pilt tuleks huvitavam ja parem :)

Ni vahva päike tuli pilve tagant välja ja meie kasutasime seda ära. Assisteerisin Sandrat korraks ja musta kasutasime seepärast, et katsu sa ise nii ereda ilmaga vastu seina vaadata, mis umbes sama eredalt tagasi peegeldub, kui päike on.

.. Squeese ..

Ja natuke Tiinat. Kerlyga välgutasime Tiina väljapaistvaks ja koridori peaaegu mustaks, natuke andsin mustale vunki juurde töödeldes, et ika huvitavam oleks.

Ja natuke päevavalgust, mida toetasime välguga. Vot nii.

Oo, linna panoraam

Panoraami küll päris ei leia siit, aga linna natuke küll. Pirita ja lauluväljaku kant on mulle hea ligidal ning kui ilm on ilus ja tore, käime peiksiga seal jalutamas, või siis üksinda - aga kaksi on toredam :)

Täna, üle pika aja, tuli päike välja, bussipeatuses lasin päikesel enda põski paitada, nii hea soe oli.
Randa jõudes oli aga nii külm, et kaua vastu ei pidanudki, kohustuslikud ilupildid Tallinnast ja sooja tuppa peitu tagasi!

Kividele olid nii vahvad jääst tekid peale tõmmatud.

Heegel-lill

Nii vahva, et leidsin enda peast mõtte, et otsiks välja heegeldamise jaoks vajalikud asjad, mõne ajakirja mustritega ja sisustaks vaba aega millegi muuga, kui erinevate blogide ja Pinterestiga näiteks. Ma nii õudsalt armastan pilte ilusatest asjadest, kanitest kohtadest ja nutikatest lahendustest, aga kuna kõike ma nagunii järgi ei tee ja enamus asjade jaoks pole raha ega võimalusi (alustades näiteks oma majaga, kus ma enamus asju rakendada saaks, mille kohta ma internetis igapäevaselt ideid nopin)

Igaljuhul, heegeldasin parajalt armas lillekese, aga mis ma sellest teen (ilmselgelt mitte ainult sellest ühest, umbes mitusada korda rohkem on mul neid tarvis, et midagi asja saaks), ma veel täpselt ei tea. Kui üldse teen, ma olen ka siuke, et võtan midagi ette ja kui see kiirelt valmis ei saa, siis see jääbki venima, kuni lõpuks seisab kuskil kotis või kapis karbis ja on unustatud. Nii inetu.

Lillelapsed

Üks mõnus pühapäev möödus mul Purgis, kus pildistamine toimus heategevusliku plaadi jaoks - pildid tehti noortest Kohila lauljatest ja need pildid lähevad plaadiga kaasas olevale väikesele "raamatukesele" - mis moodi seda nimetatakse, ma ei tea täpselt.

Minu ülesanne oli jäädvustada kaadritagune elu. Ave oli meigitoimkonnas ja andis kõikidele pildistatavatele kauni  meigi. Kasutasin seda kavalalt ära ja pildistasin vahepeal mõnusas päevavalguses kauneid neidusid ja mõndadest piltidest tegin oma äranägemise järgi pildi valmis.

Loodan, et meeldivad. Raske on ise enda piltidele õiget hinnangut anda, sest et kui ma seda juba nagunii teen ja olen ettevõtnud, tundub kõik nii ilus ja vahva ja armas.


Tiina on eriti armas ja kaunis noor naisterahvas. Lisaks sellele on tal hääl kui inglil ning osavad sõrmed, mis panevad klaveri nii kaunilt helisema. Fotodel jääb ta nii siiras ja puhas ja kuidagi natuke ka müstiline, silmades on sügavust ja elu.

Esimesel ja teisel pildil tegelikult Tiina poseerib Toomile, kes on plaadil olevate piltide autoriks. Aga ma ei saanud ju võimalust kasutamata jätta ja pildistasin ise ka :)

Merit on Pipi (päriselt ka, Rahvusooper Estonias) - teeb trikke, on lõbus ja ajab ise ennast koos teistega naerma, see on nii armas. Nii et polnud üldse keeruline saada temast nii ilusaid ja teesklemata naeratusega pilte. Tegelt on ta natuke tagasihoidlik ka, aga et see tagasihoidlikus taskusse pista - pole probleemi.

Merit mängis suvel Kohilas kogukonna muusikalis Lustit ning tema hääl ei jäänud kindlasti kellelegi kuulmata.

Nüüd peab plaati ootama jääma ja märtsis peaks tulema ka esitluskontsert.

ps - inspiratsiooniallikaks oli minu üks lemmikblogidest Valgevaikus. Viska ise ka pilk peale :)

Vanast uus - käekell

Soovin endale juba ammu käekella, aga asi kuidagi ei edene, ei leia seda õiget või siis nagu mina ikka - ei raatsi osta.
Ükspäev Pinterestis kolades leidsin aga selle ideaalse, muidugi ma ei tea kus seda müüakse ja kes selle tegi, aga mis siis, asendusmaterjali saan endale ise ka valmis tehtud.

Ahhaa, käekell oma eesmärki ei täida, patarei on tühi, aga aksessuaarina käib küll.

Natuke lõikumist - mul oli umbes meetri pikkune ja 4cm laiune valge nahast riba, lõikasin sealt siis 2-3mm laiuseid ribasid, pikkust ei tea peast, teen kõike tunde järgi. Punusin need oma vahel kokku, sõlmisin ümer kella tooriku ja lisasin natuke ketti ja mõned ripatsid, mis on kujult suled ja voilaa, nagu käib küll :)

Perekond teiseltpoolt lahte

Enne mõnusat jõuluvaheaega käis mul stuudios Gerli koos oma elukaaslasega ja nende armsa pojaga.
Esimest korda pildistasin stuudios perekonda. Alguses oli väike poiss natuke ehmunud - no mina oleks ka, võõras tädi käib ja nunnutab ja pakub mänguasju ja ümberringi on palju tehnikat ja juhtmeid :) Aga ajapikku harjusime kõik ära ja asi läks libedamalt, nii hästi lausa, et kutt jooksis stuudios ringi ja mängis veidi peitust ja tagaajamist.