Krisse on haige

Olen kaks ja pool päeva kodus haige olnud. Õuduk, kuidas mul selleks üldse tahtmist ei ole, ja aega ka mitte. Aga nagu välk selgest taevast üks päev tuli kallale palavik ja kurguvalu, mis kasvas edasi angiiniks. Sellist pulli pole minu kurgus enne olnud, õnneks sain päris kiirelt rohud ja juba järgmisel päeval oli inimlik tunne peal.
Juba hetkel on tunne, et lippaks ja jookseks homme õue, aga tean et peab välja ravima - enesetunne võib ka petlik olla, vedelen veel voodis ja üritan näiteks õppida!!
Pärast olen mingi kroonilise angiiniga tütarlaps või siis pean mandleid eemaldama minema või saan mingi muu jama, mida see teha võib. Aga see selleks, kõik on vahel haiged, mis seal ikka.
Haigu viis minult ära kõik isud, mis on seotud pilditöötlemise või fotograafiaga, ma ei teanud, et sedasi tjuhtuda võib, lihtsalt ei taha avada kausta, kus mind ootavat toored fotod. Ei taha ja kõik. No mis seal ikka, kui ei taha, siis ei saa sundida ka. Täna juba poole silmaga vaatasin ja, uhh, eluvaim hakkab ikka sisse tagasi tulema :)

Täna oli selline kogemus, umbes 4h polnud internetti, mitte kuskilt ei paistnud, et asi tahaks laheneda, nii ma siis tõmbasin teki kurguni ja vaatasin Sõpru, nagu alati, kui olen voodis pikali haige. Nii läbi vaadatud on need plaadid, aga alati nii hea soe ja siiski naljakas on neid uuesti ja uuesti üle vaadata.
Usumatu, milline "levist väljas" tunne on ilma internetita ja veel lisaks see, et ma ei saa uksest välja minna kellelegi külge - olen ju voodi külge "aheldatud".
Natuke napakas, et internet on nii suur osa meie elust. Aga näiteks, mul ei ole kuskil kodus raamatus kirjas, kuidas teha äriplaani või kuidas uurimistöös selle ja selle kohta kirjutada. Eks ma natuke liiga palju üritan vabandusi ka leida ;)

Püsige teie kõik terved, haigus võtab ära ikka liiga palju aega - aga samas, kui täitsa voodihaigeks ei tee, saab vähemalt kodused toimetused tehtud. :)

Linna, linna

Mõnusat pühapäeva. Lippan linna, tagasi argipäeva rütmi. Väga ei tahaks, sest maal on hea ja mõnus :))

Enely

Nägin üle pika aja oma kallist sõbrannat, nii hea oli. Veetsime paar tundi stuudios ja no me alguses ei saanud vedama ja siis... siis ei saanud pidama. 

Kolmas pilt on minu enda lemmik, nii võrd lihtne - pool näost valgustatud, mõnusalt tume ja mustvalge.

Kaunis Kohila.

Käisin nädalavahetusel Kohilas. Haarasin jalutuskäigule kaamera kaasa ja üritasin ringi vaadata läbi turisti pilgu. Sama ülesanne oli meil ka Soomes käies, meenub lihtsalt, aga seal me olimegi turistid. Vahel on mõnus, kui oskad endale teist pilku "ette panna", käia ringi ja kõike justkui alles avastada või siis lihtsalt ringi käia ja ahhetada, kui ilus, kui kaunis ja armas :)

Kohila on tegelikult supervinge koht, mitte ainult, et siin armas on, siin ka toimub väga palju. Nüüd lähiajal on kavas kontset, kus esitatakse vene filmidest jm tuntud muusikapalu. Kaunites tõetruudes kostüümides ja ladusas vene keeles. Mis sellest, et ma vene keelest aru ei saa, siis vanad vene filmid on mulle alati sümpaatsed olnud, või siis naljakad, oleneb, mis sorti film on. Ma kujutan ette, et see mis välja tuleb ja laval korda saadetakse, on väärt vaatamist-kuulamist! (info kontserdi kohta)
Selles, et meil Kohilas laulda osatakse, said kindlasti kõik kogeda suvisest muusikalist :)

Killuke Kohilas

Ise pilt

Linnas laptopis pole mul t2pit2hti ja see h2irib mind tohutult. Sellel pole veel umbes sadakymme asja, mis peaks normaalselt olemas olema, aga mis sa ikka teed.
Liikusin oma pildifoldrites ringi ja vaatan, et nii palju tegemisi j22b kirjutamata, sel p6hjusel, et lugu t2pit2htedeta n2eb nii totter v2lja. Ja siis ma ei kirjutagi. Aga nyyd kirjutan, sest ma loodan, et see j22b viimaseks t2pit2hetuks kirjutiseks linnas ;)

Neljapa2evad on meil koolis v2ga loomingulised. P6hiline, et kodust tahtmise kaasa v6tad, siis on p2ev otsa midagi teha ka. Viimasel ajal on millegi p2rast stuudio olnud praktika p2evadel kinni, kuigi see oli mu lemmik koht kuhu p6geneda. Seega sain oma ilmutatud filmilt ise ilmutada pilti.

Ega mulle v2ga need kemikaalid jm ei istu, kogemus puudub ja eks ma siis pabista, mida kuhu kallama peab ja kas peab. 6nneks klassi6ed olid ka kambas ja seltsis ikka segasem. Tegin v2ikse reportaazi ka.

Viimasel pildil on proovitykid. St et enne, kui p2ris pildi ilmutan, teen paberist v2iksemad tykid ja katsetan, kui palju ikka on vaja valgust paberile lasta, et kontrast hea oleks. Selle saan teada alles siis peale ilmutamist. Tumedam paber sai valgust 2 sekundit, heledam 1 sekundi.

Koolipäev

Neljapäevad juhtuvad olema minu lemmikud. Siis saab teha peaaegu just seda, mida ise tahan. Kasutame stuudiot, laborit, klassi - kõike neid just nendel eesmärkidel, et ikka uusi asju õpiksime.

Täna õhtul leidsin lihtsalt üles ühe kausta umbes poole kuu või suisa terve kuu tagusest neljapäevast, kus ma natuke mõtlesin ja proovisin, mis moodi pimedas saaks valgusega joonistada inimese siluetti - isikust endast siis.

Siin mängisin lihtsalt valgusega, mulle kipub meeldima just selline pilt - suur osa inimesest on pimeduse peidus ja natukene temast on valgustatud.

Hiljem kursusevend proovis lähivõtet teha ja ma pildistasin kaadritaguseid olusid.

Peegeldusest silmades loeb nii mõndagi välja. Vahel on see lihtsalt ilus, teinekord õnnestub valguse paigutust spikerdada :)

Grete&Co

Minu tuttav Kohilas, Grete, saab varsti emaks. Et kaunis kõht hetke jäädvustada, pöördus ta minu poole ja tegime mõned pildid stuudios.

See on nii tore, kuidas rasedus tulevased emad õnnelikuks muudab. Nad säravad üle kere, isegi siis, kui väsimus juba natuke kallal ja kerge haigutus peale tuleb :)

Soovin Gretele ja Alarile nüüd veel natuke kannatust, kuni beebi otsustab maailma tulla ;)