Niisiis, lumi tuli maha ja Krissel käpikud puudu. Ammu ilma juba mõtlesin, et tahaks endale paari käpikuid, siis sõbrants eputas kui ilusate kinnastega tema hakkama sai, kudus ja puha. Ma olin nii kade. Kuna ma kinnast kududa ei oska ja olin laisk, et õpetust otsida, võtsin ma kätte heegelnõela ja heegeldasin endale ühe paari :))
Tehniliselt täiesti vissvuss, aga ammid on ikka, minu jaoks küll.
Nüüd panin lõngad, vardad kotti ja võtan linna kaasa, mis muud pimedatel õhtutel ikka muud teha :))
No comments:
Post a Comment