Esimene päev möödus reisides - laev, tallatakso, rong ja buss. Sõitsime Helsingist Kokkolasse 5 tundi!!! rongiga, pisikeses kupees kaheksakesi, tore oli küll, enne kui väsimus peale tuli ikka lobisesime ka, aga viie tunniga satub suhu juba istme maitse ja luud-kondid jäävad törtsu kangekski.
Igaljuhul - kohapeal me tegime natuke rühmatööd, pildistasime teineteist ja loodust. Õhtuti oli aega istuda väga uhkes arvutiklassis ja Photoshoppida oma saaki.
Kerged ekskursioonid Ohtakari saarele ja Kokkolasse olid väga vahvad - uued kohad pakuvad alati palju avastamisrõõmu ja ilus on vaadata natuke teistsugust loodust (mandril see ei erinenud Eestist mitte millegi poolest, aga pisike kaluriküla koosnes küll enamasti kividest ja oli natuke erinev, kui meie saared) ja vanu renoveeritud puitmaju.
Kogu lõbu rikkus ära minu tervis. Ei mina tea, miks see mul vastu ei taha pidada sügiseti ja kevadeti, väga tihti olen nohus ja siis boonusena saan endale ka külmavillid. Ise arvan, et laeval on miski konditsioneeri-süsteem ja see minul seest õõnsaks tegigi, natuke tuult Helsingis ja voilaa, nohu ja palavik said rohelise tule. Mõned õhtud ja mõned tunnid osadest päevadest veetsin teki all ja kirusin ennast.
Majutus oli väga hea - ööbisime kohaliku kooli ühiselamutest, enamasti olid toad paarikaupa, minul vedas - meid oli toas neli ja seega oli eriti lõbus koguaeg.
Nüüd olen tagasi kodus, koolitöid on täpselt parajalt nii palju, et puhata nagu ei jõuagi, aga polegi vaja väga - ma teen ju midagi, mis mind väga huvitab.
Järgmisel nädalal esitame õpetajale kaks teemapilti ja saame esimesed suuremad ja tähtsamad hinded. Kui ma lõpuks suudan ära otsustada ja printimiseni jõuan, jagan ehk siingi oma valikuid. Natuke hirmus on see - ma tahan, et pilt oleks väga hea (selline väga hea, mida ma hetkel suudan), aga see on niivõrd raske. Praktikas ei taha ükski asi niimoodi välja kukkuda, nagu ma planeerin.
Kui ma mingi aeg arvasin, et mina stuudios küll pildistama ei hakka (asjad mida ei tunne, tekitavad ikka hirmu ja ju ma selle pärast siis eitasingi seda), nüüd on asi puust ja punaselt ette tehtud ja see tundub hoopis nii põnev ja tahan veel ja veel stuudiost teada saada. Ehk siis, palju lihtsam head pilti saada stuudios - valgust on alati just nii palju, kui mina tahan ja see langeb ka just sealt, kust mina tahan. Aga siiski, ma armastan päevavalgust, see on palju õigem, mahedam, pehmem... ohh :)
Täna näiteks sõitsin Kohilasse, et pildistada, aga selle ajaga, mis siia sõitmiseks kulus, oli juba nii hämaraks läinud, et see polnud ei pilt-ei asi, mis välja tuli. Kujutisest sai aru küll, aga no esitlemiseks see ei sobi. Nüüd tuleb päevavalgust vaat et tikutulega taga otsida, kui suurema osa päevast oled koolis ja peale seda tahaks hetkeks maha istuda ja peale seda on juba jube hämar.
Vaata ka minu fotoblogi siin
Kerge update, Kokkola kohalik ajaleht tegi meie külastusest postituse, meie (Soome, Eesti ja Leedu õpilased) esitatud piltidest, mis me Kokkolas tegime, valiti välja mõned, mida siis veebisaidil näidatakse ja ohsailmaimet, leidsin enda pildi ka, galeriis pilt nr 12, tänavavaade roheka maja, laterna ja mõne autoga :)
No comments:
Post a Comment