Oi, meil siin Kohilas on vahva. Eelmine nädal näiteks käisin lastelaagris, olin poole kohaga grupijuht/kasvataja ja fotograaf.
Mäng on väikese inimese töö toimus juba 12. korda. Läbi viib seda Anneliis Kõiv, Kohila enda pärl.
Esmaspäevast kolmapäevani tulevad lapsed kella 11ks laagriplatsile, mis me ise oleme ehitanud, värvinud, lõiganud ja klammerdanud (kõik toimub vabatahtlikult ning vastutasuks saame mõnusa kogemuse, vahvad sõbrad-tuttavad ümberringi ning kõige tähtsam, maitsev lõuna Tohisoo köögist :D )
Lastega mängime, jookseme, hüppame, kutsume korrale, kastame vette, naerame kuni kella kolmeni, kui on aeg laagrist lahkuda. Muidugi ka harjutame kulminatsiooniks - näidendiks, mida käivad vaatamas laste vanemad, vanavanemad, onud tädid, meie emad-isad, vanaemad-vanaisad, onud-tädid ja sõbrad.
Neljapäeval tulevad lapsed alles päeval kell kolm ning enamus neist lahkub reede hommikul, sest peale näidendit jäävad kõik soovijad ööseks laagriplatsile telkidesse. Kindlasti toimub peale öörahu ka ööhäire, mida lapsed kannatamatult ootavad. Kellele siis ei meeldiks keset ööd üles äragata ja "pätte" taga ajada, kui vastutasuks saadakse kommi, arbuusi või midagi muud maitsvat ja head.
Juttu ei taha pikaks ajada - siin on mõned pildid lastelaagrist
Mis mul siin pluusi peal kirjas on..
Nälg ei anna häbeneda - Ploom tõi kodust viimase leiva ja juustu






















No comments:
Post a Comment