Käisin ja tegin täna midagi väga huvitavat :)
Jüriööjooksul kohtasin Margitit, kes on õpetaja ning rääkis, et nad meisterdavad lastega emadepäevaks midagi Fimost. Jutu seest püüdsin kinni väikse kutse mind appi paluda, ning nii ma siis täna hommikul veetsin kaks esimest koolitundi koos neljanda klassi tüdrukutega.
Margit rääkis, et lapsd ei olnud esialgu just vasikavaimustuses olnud ehete valmistamisest, kuid minu kodulehte näidates oli laste mõte ehete meisterdamisest hoopis muutunud - nii vägev :) Tegi südame soojaks, et minu tehtud Fimost kõrvarõngad suutsid tüdrukutele naeratuse näole tuua ning nad olid väga vaimustuses kui voolima asusime.
Nagu ühest suust kõlas, et nad tahavad valmistada oma emadele roose kõrvarõngasteks, nagu nad nägid minu koduleheküljel. Ma arvasin alguses, et see on mission impossible - aga võta näpust, nad said roosidega väga hästi hakkama, olin väga uhke, et ma suutsingi 10-11-aastased tüdrukud panna roose voolima ning, et see ei ole nii raske, kui enne seletamist tundub.
Roosid tulid kõik erinevad ja väga vahvad ja kenad. Nii huvitav oli vaadata, kuidas kõik omavad isiklikku käekirja, eriti meeldisid mulle ühe tüdruku suured roosid, mis olid teistest täiesti erinevad aga nii vahvad.
Kellel jäi aega üle, tema voolis ühe roosi juurde, et teha emale kaelakeel ripats. Valmis kaelakeesid mina ei näinud, sest need kaks tundi said nii kiiresti läbi, et pidin nende inglise keele tunnis istuma taga reas ja väänasin traati, et kõrvarõngad kindlasti valmis saaksid - mitte et mul midagi selle vastu oleks olnud. Usun, et lapsed on enda tulemusega väga rahul ning emad saavad toreda üllatuse osaliseks.
Mulle õudsalt meeldib, kui tulevad ette täiesti ootamatud kuid samas nii huvitavad pakkumised. Nagu suvel Kohila Vallamajas praktikal olles sain juhuslikult "Kauni Kodu" valmise žüriisse, sain nüüd abistada ja juhendada väikestele, kuidas voolida Fimost roose :)
No comments:
Post a Comment